Sageli on juhuseid, kui kaupleja teatab tarbijale, et puudusega kaubale ei kehti pretensiooniõigus. See aga pole päriselt nii, kinnitab tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert Pille Kalda.
- Allahindlus. Foto: Andres Haabu
Kauba defektsus peab olema ära märgitud, tarbijale teada ning pretensiooni esitamise õigust võib vähendada konkreetse defekti suhtes, ent muus osas peab toode olema kvaliteetne, rõhutab Kalda.
Tarbijale müüdud toodetele kehtib 2aastane pretensiooni esitamise õigus, mida ei saa vähendada ega ära võtta ka allahinnatud toodete puhul. Ainuke võimalus pretensiooni esitamise võimaluse vähendamiseks on sellise toote puhul, millel on juba müümisel defekt ning selle konkreetse defekti olemasolust on tarbijat eelnevalt teavitatud.
Kuid ka siis saab pretensiooniesitamist piirata ainult selle defekti osas, millest tarbija oli ostu tehes teadlik, ülejäänud kauba suhtes kehtib 2aastane pretensiooniesitamise õigus. Näiteks, kui kauplus müüb kotti, mille lukul on müügihetkel defekt ning kaupleja viitab antud defekti olemasolule müügikohas, võib vähendada pretensiooni esitamise õigust lukule, kuid mitte ülejäänud kotile. Seega müüja ei vastuta toote mittevastavuse või puuduse eest, millest ta on enne ostu sooritamist tarbijat teavitanud.
Tihti on näha näiteks rõivastuse hinnasildile välja kirjutatud defekti olemus, näiteks kui on õmblus lahti, lukk katki või nööp puudub. Kauplejal on mõistlik võimalusel kajastada defektsus ka ostutšekil, et vältida hilisemaid vaidlusi, kas tarbija oli sellest defektist teavitatud või mitte, soovitab Kalda. "Kui kaupleja ei teavita tarbijat puudusest, siis on tegemist ebaausa kauplemisvõttega, mis on keelatud, sest sisuliselt on tegemist tarbija petmisega. Sellisel juhul peab kaupleja vastutama kogu toote eest, sealhulgas defekti eest, ning tarbijal on õigus esitada selle kohta pretensioon."
Kui toote kasutamisel ilmneb mõni muu puudus, mis ei ole see, mida kaupleja on müügitehingu eel välja toonud, on tarbijal endiselt õigus esitada kahe aasta jooksul kauplejale pretensioon.
Teistest ebaausatest kauplemisvõtetest loe
SIIT.Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.